Evan ArmstrongVormsi on Läänemaa rannikul asuv saar, mida paljud Osmussaare külastajad tunnevad kui teist rannarootsi pärandiga saart Loode-Eestis. Kui Osmussaar on väike ja raskesti ligipääsetav, siis Vormsile pääseb parvlaevaga ja saarel saab veeta nii ühe päeva kui ka pikema puhkuse. Siin on ülevaade Vormsi ajaloost, külades, vaatamisväärsustest ning sellest, kuidas saarele jõuda.
Vormsi lühidalt
Vormsi (rootsi keeles Ormsö) on 93 ruutkilomeetri suurune saar Lääne maakonnas ja suuruselt neljas saar Eestis. Saar on umbes 16 kilomeetrit pikk ja 11 kilomeetrit lai ning selle rannajoon on üle 100 kilomeetri pikk. Vormsi on väga tasane: kõrgeim koht, Huitbergi küngas, ulatub vaid 13 meetrini üle merepinna. Saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast, mille keskus on Hullo küla. Statistikaameti andmetel elas 2024. aasta alguses vallas 272 inimest.
Vallas on 14 küla: Borrby, Diby, Fällarna, Förby, Hosby, Hullo, Kersleti, Norrby, Rumpo, Rälby, Saxby, Sviby, Suuremõisa ja Söderby. Juba külanimed meenutavad, et tegu on rannarootslaste ajaloolise asualaga.
Rannarootslaste saar
13. sajandist kuni 1944. aastani elasid Vormsil peamiselt rannarootslased. Esimesed püsielanikud olid rootsi kalurid ja põlluharijad, kes tulid arvatavasti tänapäeva Soome aladelt. Vormsit mainitakse ürikutes esimest korda 1391. aastal. Vähemalt 16. sajandi teise pooleni elasid vormsilased vabade talupoegadena Rootsi õiguse järgi, mis tähendas väiksemaid makse ja suuremat vabadust. Ka pärast 1710. aastat, kui võim läks Vene tsaarile, kehtis vormsilaste suhtes Rootsi õigus edasi.
1938. aastal elas saarel umbes 2600 inimest, kellest enamik olid rootslased. Teise maailmasõja ajal, aastatel 1943–1944, lahkus valdav osa elanikest Rootsi – osa Soome kaudu, osa otse üle Läänemere. Pärast seda on Vormsi püsielanike enamik olnud eestlased. Saare nime päritolu kohta on mitu legendi: üks seob selle Islandilt pärit viikingi Ormiga (orm tähendab rootsi keeles madu).
19. sajandil tõi Rootsi ärkamisliikumine saarele misjonär Lars Johan Österblomi. Ta tegutses Vormsil 14 aastat ning asutas selle ajaga kolm kooli, palvemaju ja karskusseltse. Tema mõju oli nii suur, et Vormsi ajalugu jagatakse sageli Österblomi-eelseks ja -järgseks ajaks. Rälbys asuv baptistikoguduse maja ehitati 1878. aastal ja see oli esimene palvemaja Vormsil.
Vaatamisväärsused
- Püha Olavi kirik Hullos – 13. sajandil ehitatud kirik oli algselt puust katoliku pühakoda, kivist kooriruum lisati 14. sajandil. Pärast reformatsiooni sai sellest luteri kirik. Kirikuaias on tuntud rõngasristid.
- Saxby tuletorn ja rand – Saxby küla on tuntud oma majaka poolest. 1941. aasta suvel toimus tuletorni pärast ohvriterohke lahing Saksa ja taanduvate Nõukogude vägede vahel.
- Norrby tuletornid – saarel on kasutusel ka Norrby ülemine ja alumine tuletorn ning mitu tulepaaki.
- Håkabackani suitsutare – Vormsi ainus säilinud suitsutare asub Håkabackani külas.
- Rumpo liivarand – Vormsi lääne- ja põhjarand on kivised ning liivaranda leiab ainult Rumpo külas.
Ajaloolised külad jagunevad kaheks: idapoolsetes külades elasid kalurid ja vaesem rahvas, lääneosas aga laevaomanike ja meremeeste pered. Sviby küla on ajaloos kaks korda maha põlenud, viimati 1932. aastal. Förby küla elatus peamiselt kartulikasvatusest ja saaduste müümisest Rootsi ning Förby reidil peatusid sageli suured kaubalaevad.
Loodus
Saare aluspõhi koosneb lubjakivist ja selle järgi on nime saanud ordoviitsiumi Vormsi lade. Tasasele maastikule lisavad vaheldust oosid ja rannavallid. Saarel asub Vormsi maastikukaitseala. Rahulik loodus ja vähene liiklus teevad Vormsist hea koha jalgrattamatkaks.
Kuidas Vormsile jõuda
Parvlaevaühendus mandriga toimub Läänemaal asuva Rohuküla sadama ja Vormsi Sviby sadama vahel. Liinil sõidab parvlaev Ormsö, mis võtab peale nii sõidukeid kui ka jalakäijaid. Vormsi valla kodulehe järgi asub Vormsi praami kai Rohuküla sadamahoonest vasakul, suure parkla taga, ning Rohuküla sadamahoones Vormsi pileteid ei müüda. Pileti saab osta:
- eelmüügist Kihnu Veeteede kodulehelt veeteed.com;
- piletiautomaadist – Rohukülas asub see Vormsi autode ootekohast vasakul asuvas hoones, Vormsil sadamahoones;
- parvlaeva kohvikust.
Eelmüügis on igale reisile 185 reisijapiletit ja 110 liinimeetrit sõidukitele, lisaks on osa kohti reserveeritud Vormsi valla elanikele. Suvel tuleb pilet varakult broneerida, sest saarele sõidab tuhandeid inimesi. Vald soovitab võimalusel jätta auto Rohuküla suurde tasuta parklasse ja tulla üle jalgsi või jalgrattaga. Saarele saab tulla ka oma paadiga. Saarel sõidab mööda 8-kujulist riigimaanteed bussiliin nr 37 ning kohalikud ettevõtjad pakuvad autorenti, veetaksot ja giidiga tuure.
