Evan ArmstrongOsmussaarest kagus, mandril, algab Nõva – männimetsade, luidete ja liivarandade piirkond, mis koos Noarootsiga kuulub alates 2017. aastast Lääne-Nigula valda. Selles loos tutvustame Nõva küla ja endist Nõva valda, Põõsaspea neeme ja Nõva looduskaitseala ning Lääne-Nigula valla vaatamisväärsusi.
Nõva küla
Nõva (kohalikus murdes Növa) on küla Lääne-Nigula vallas Soome lahe ääres. Küla (Neyve) on esmamainitud 1402. aastal, kui see läks Lihula kloostri valdusest Padise kloostrile. 1559. aastast on teateid Nõva mõisa kohta ning 1653. aastast arvati Nõva Harjumaa Risti kihelkonda. Nime võimaliku päritoluna on pakutud soome sõna neva, mis tähistab sood, ja eesti sõna nõva ehk kraav.
Küla läänepiiril voolab Nõva jõgi ja idapiiril Veskijõgi ning Soome lahe ääres on Nõva rand. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 112 inimest. 2000. aastal oli elanikke 161 ja 2010. aastal 136. 1977. aastal liideti Nõvaga Ärita küla. 1920. aastast tegutses Nõva mõisa härrastemajas kool; 2002. aastal hoone majavammi tõttu lammutati ja asemele ehitati uus, mis jäljendab endist härrastemaja.
Mandri-Eesti vanim puukirik
Nõva Püha Olevi kirik on Mandri-Eesti vanim puukirik, mis ehitati hinnanguliselt 1750. aasta paiku. Kirikut kasutab EELK Nõva Püha Olevi kogudus ning seal on arvukalt kultuurimälestiseks tunnistatud esemeid, näiteks kaks tornikella. Kirikust põhja pool asub Nõva Vabadussõja mälestussammas ning kirikuaed koos sambaga on muinsuskaitse all. 19. sajandi 70. aastatel oli Nõval köstriks ja koolmeistriks Friedrich Brandt.
Endine Nõva vald
Nõva vald oli omavalitsus Lääne maakonnas, mille keskus Nõva küla asub Haapsalust 48 km ja Tallinnast 81 km kaugusel. Vallas oli 8 küla: Hindaste, Nõmmemaa, Nõva, Peraküla, Rannaküla, Tusari, Vaisi ja Variku. Viimane vallavanem oli Deiw Rahumägi.
Ajalooliselt on Nõva ümbrus kuulunud nii Lääne kui ka Harju kreisi, olles kauem seotud Harjumaaga. Nõva Olavi kabel oli Harju-Risti kiriku abikirik. 1891. aastal liideti Risti ja Hatu vald Nõva vallaga, kuid 1893. aastal need eraldusid. 1939. aastal moodustati Nõva vald, mis hõlmas ka Vihterpalu valla ala. Alates 1950. aastast kuulus Nõva külanõukogu Haapsalu rajooni. Vallas asub 7 hektari suurune Kürema kivikülvi kaitseala.
Põõsaspea neem
Põõsaspea neem on Eesti mandriosa loodepoolseim neem, mis ulatub kitsa kivise seljakuna Osmussaare suunas kaugele merre; neeme tipus asub Põõsaspea tulepaak. Neem on Põhja-Euroopa üks paremaid veelindude rände jälgimise kohti, sest üle selle kulgeb tähtis arktiliste veelindude rändetee. 1951. aastal toimus piirkonnas Põõsaspea lahing, milles hukkus neljaliikmeline Rootsist Eestisse saadetud eestlastest luuregrupp. Neemest on Osmussaareni 7,5 km.
Nõva looduskaitseala
Nõva looduskaitseala pindala on 1866,5 ha ja see asub neljal lahusalal. Ala võeti esmalt kaitse alla 1985. aastal Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks; 1997. aastal moodustati Nõva maastikukaitseala ja 2017. aastal laiendatud Nõva looduskaitseala. Kaitsealal on liivikud, kohati 10 m kõrgused luited, nõmmed, luitemännikud, rabastunud metsad, sood ja puisniidud.
Suuremad veekogud on Lepajõe auk, Pikane järv, Allikajärv, Toatse järv ja Mustjärv. Pesitsevate kaitsealuste lindude hulgas on metsis, must-toonekurg, kassikakk ja öösorr, läbirändajatest merikotkas ja väikeluik. Põõsaspea neeme otsast kulgeb tähtis lindude rändetee, mis on üks paremaid lindude vaatluspaiku Läänemerel. Kaitseala keskkonnaregistri kood on KLO1000660. Turistidele on rajatud vaatetorn, telkimiskoht, kolm puhkekohta ja kolm lõkkekohta.
Lääne-Nigula vald
Lääne-Nigula vald moodustus 2017. aastal Kullamaa, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi ja Nõva valla ühinemisel. 2021. aastal moodustati osavallad ka Taeblasse, Paliverre, Ristile ja Orule ning tekkis kaheksa osavallaga vald. Vallas on kolm alevikku – Palivere, Risti ja Taebla – ning 115 küla. Vallavalitsus asub Taebla alevikus ning Nõva osavalla teeninduskeskus Nõva külas.
Vaatamisväärsused vallas
Valla loodus ulatub Osmussaarest, Noarootsi ja Nõva männimetsadest ning liivarandadest Lääne-Eesti kõrgeima punktini Palivere Pikajalamäel, Marimetsa rabani ja Kasari luhtadeni. Valda läbib 25 km ulatuses endist raudteetammi mööda kulgev Riisipere–Haapsalu tervisetee ning Nõvalt algavad mitmed Eestit läbivad matkarajad. Vallas on Nõva, Noarootsi, Lääne-Nigula, Martna, Kullamaa ja Piirsalu kirik ning Ants Laikmaa majamuuseum ja Lyckholmi muuseum. Talumuuseumidest võib külastada Koela, Rõude ja Liiva talumuuseumi. Valla alal on ka Marimetsa matkarada, Risti raudteejaama kompleks koos küüditatute mälestusmärgi ja veetorniga, Saueaugu Teatritalu, Silma Õpikoda ning osa Matsalu rahvuspargist. Paliveres asuvad Lääne-Eesti parimad suusarajad. Sadamatest on Dirhami, Hara, Österby ja Nõva sadam. Dirhami sadamast loe lähemalt loost reisidest Dirhamist Osmussaarele.
Kaitseala vööndid ja eesmärgid
Nõva looduskaitsealal on üheksa vööndit, suurimad neist Vananõmme sihtkaitsevöönd (435,8 ha), Lepaaugu piiranguvöönd (330,7 ha) ja Liivase sihtkaitsevöönd (250,6 ha). Põõsaspea sihtkaitsevöönd hõlmab 44,8 ha ja Rooslepa sihtkaitsevöönd 217,3 ha. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Nõva-Osmussaare linnuala ja Nõva-Osmussaare loodusala koosseisu.
Kaitse eesmärk on hoida Loode-Eesti omapäraseid rannamaastikke, looduslikke metsakooslusi ja rändlinde ning selliseid elupaiku nagu eelluited, hallid luited, kukemarjaga liivanõmmed, kalgiveelised järved, siirde- ja õõtsiksood ning vanad loodusmetsad. Lisaks lindudele on kaitse all saarmas, põhja-nahkhiir, pruun-suurkõrv, juttselg-kärnkonn, kivisisalik ja rabakonn ning taimedest palu-karukell.
Valla juhtimine
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees on Sven Köster ja vallavanem Janno Randmaa. Igal kaheksast osavallast – Kullamaa, Martna, Noarootsi, Nõva, Oru, Palivere, Risti ja Taebla – on oma osavallakogu ning teeninduskeskus; Noarootsi osavalla keskus asub Pürksi külas. Igast valla maismaapunktist jõuab mõnekümne minutiga lähima raamatukogu, lasteaia, kooli või valla ametiasutuseni.