Loodus

Sukeldujatele on kõige huvitavam Osmussaarest kirdes asuv Neugrundi meteoriidikraater, mis on Eesti vetes ainulaadne, mille väärilist annab otsida. Rippuvad kaljuseinad sööstavad otse päikesevalgusest mustavasse sügavikku, lõhed millel pole lõppu ega algust. Ka Osmussaare rannavetes on palju laevavrakke nii maailmasõja aegadest kui ka puidust purjekaid. Kõigil, kellel veel sukeldumis kogemus puudub, on võimalik proovida sukeldumist Osmussaare kaldalt. …

Linnuvaatlejad käivad Osmussaarel tavaliselt kevadeti ja sügiseti, tullakse kaheks päevaks, et jälgida linde nii hommikul, päeval kui ka õhtul. Saar asub lindude ida-atlandi rändeteel, kust kaudu siirdub Arktikasse pesitsusaladele ja sealt tagasi Aafrika poole miljoneid rändlinde. Arvukamad rändlinnud on järve- ja punakurk-kaurid, valgepõsk- ja mustlagled, aulid ning must- ja tõmmuvaerad. Soodsamatel rändepäevadel 10-30 maini võib …

Loodushuvilised käivad Osmussaare ainulaadset taimestikku ja geoloogilist ehitust uurimas. Soontaimedest on Osmussaarel kirjeldatud 607 taksonit. Huvitavamaks peetakse taani merisalatit. Saarelt on kogutud ja kirjeldatud 127 seeneliiki, neist 23 on esmaleiud Eestis. Samblaflooras on kirjas 129 liiki, neist 5 on Eesti punases raamatus. Peamised geoloogilised vaatamisväärsused on pankrannik (kohati 6 meetri kõrgune), rannavallid ja bretšarahnud. Viimased …

Saar kerkib merest Ligemale 3000 aasta eest kerkis osa Põhja-Eesti panga klindipoolsaarest üle veepinna. Maatõusu kiirus on korduva mõõtmisega kindlaks tehtud, mis toimub kiirusega ligi 3 mm aastas. Vahetult pärast jääaega oli maatõus tunduvalt kiirem, kuid hiljem aeglustus ja muutub tulevikus veelgi aeglasemaks. Tänapäevaks on saar jõudnud kerkida kohati ligi 6 m üle merepinna. Rannaastangute …

Elupaigatüüpidest esinevad Osmussaarel rannikulõukad, esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, alvarid, sinihelmikakooslused, liigirikkad madalsood ja vanad laialehised metsad. Kaitsealused taimed Haruldasi ja kaitsealuseid taimi kasvab Osmussaarel rohkesti. Lisaks II kategooriasse kuuluvale taani merisalatile kasvab siin 16 liiki käpalisi (Eestis on üldse 36 liiki), kes kõik on kaitse all, …

Osmussaarest kirdesse jääva mereala põhjas asub Eesti teadaolevaist suurim, kuni 20 km läbimõõduga meteoriidikraater. 15-25 m sügavusel paljanduvad kolm ringahelikku. Neugrund on maailma vanadest kui ka merepõhjas asuvatest meteoriidikraatritest kõige paremini säilinud ja selle paljanduvad struktuurid asuvad ka tavasukeldujale kättesaadavas sügavuses. Osmussaare ümbruses on Eesti seismiselt aktiivseim piirkond, nii saart kui ka ümbritsevat merepõhja on …

Osmussaar on Läänemerest väljaulatuva Balti klindi jäänuksaar, mis kerkis merest umbes kolm tuhat aastat tagasi. Saare pindala on 483 ha, pikkus 4,6 ja laius 1,3 km, rannajoone pikkus on 14 km ja suurim kõrgus merepinnast 8,2 m. Osmussaar kuulus administratiivselt kuni 2017. aastani Noarootsi valda ja lähim sadam mandril on Dirhami sadam, kaugus u 8 …

Osmussaarel on viimase 30 aasta vältel nähtud-kuuldud 178 linnuliiki. Iga aastaga see nimekiri täieneb, sest linnuretked on seni olnud põhiliselt juhuslikku laadi. Lisandunud on enamasti meil vähese arvukusega või haruldased linnud. Osmussaar asetseb otse ida-atlandi rändeteel, mis ühendab pesitsusalasid kaugel Põhja-Jäämere ääres (kuni Taimõrini) talvitumisaladega, mis jäävad valdavalt Lääne-Euroopasse,  paljudel liikidel ka Aafrikasse. Mitmete veelindude …