Evan ArmstrongIga Osmussaare reis algab mandril – Noarootsi poolsaarel asuvas Dirhami külas. Dirhami sadam ja seda ümbritsev endine Noarootsi vald on rannarootslaste ajalooline kodukant, kus tänini kehtivad kõrvuti eesti- ja rootsikeelsed kohanimed. Selles loos tutvustame Dirhami küla ja sadamat ning Noarootsi rannarootsi pärandit, mida tasub enne või pärast saarereisi avastada.
Dirhami küla
Dirhami ehk rootsi keeles Derhamn on küla Lääne-Nigula vallas. Küla eestikeelne nimi on mugandatud rootsi keelest, kus diger ehk deger tähendab suurt ja hamn sadamat. Algul märkis nimi vaid looduslikku ankrupaika, ent maa tõustes ja asustuse levides laienes talvel tavaliselt jäävaba sadamapaiga nimi ka ümbritsevale rannaalale. 1977. aastani oli Dirhami osa Rooslepa külast ning enne 2017. aasta haldusreformi kuulus küla Noarootsi valda.
Dirhami asub Soome lahe kaldal Dirhami neemel, Põõsaspea neemest lõunas, ning küla põhjaküljele jääb Dirhami laht. Külas on kauba- ja reisisadam, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloogiajaam ning Dirhami bussipeatus. Küla juures metsas asuvad Peeter Suure merekindluse kaitsepositsioonide jäänused.
Loodus küla ümber
Küla rannaalad väljaspool sadamat kuuluvad Nõva looduskaitseala koosseisu ning küla ümbritsev mereala Nõva-Osmussaare hoiualasse. Kaitsealune loodusmälestis on ka Dirhami rahn. Piirkond asub rändlindude teel ja on hea vaatluskoht nii kevadel kui sügisel, rannikualadel ja neemikutel on looduslikke radu nii jalgsi- kui rattamatkadeks.
Dirhami sadam
Dirhami sadam (sadama kood EE DIR) on jäävaba sadam Noarootsi poolsaarel ning üks piirkonna tähtsamaid merendus- ja kalanduskeskusi. Sadam teenindab kalalaevu, kaubalaevu, väikelaevu ja jahte ning on avatud aasta läbi. Sadama territoorium hõlmab 44 000 m² maa-ala ja 65 000 m² veeala.
Sadamas on 5 kaid kogupikkusega 331 meetrit ning suurim sügavus kai ääres on 4,3 meetrit. Suurima võimaliku laeva pikkus on 90 m, laius 12 m ja süvis kuni 3,7 m. Sadamas on vee- ja elektrivarustus, tankimisvõimalus ja slipp ning navigatsiooni toetavad märgistused ja sadamakaamerad.
Sadama ajalugu ja ettevõtted
Dirhami sadam rajati 20. sajandi alguses peamiselt kalasadamana ja on aastatega kasvanud mitmeotstarbeliseks sadamaks, kus põimuvad kalandus, kaubandus ja turism. Viimati laiendati kaialasid 2010. aastatel ning loodi paremad tingimused jahisõitjatele.
Sadama territooriumil asub kalatööstus, kus valmistatakse Läänemere kalast tooteid kaubamärgi Fish Gourmet all. Kai ääres tegutseb aasta läbi avatud Dirhami Kalakohvik, kust selge ilmaga paistab Osmussaare siluett, ning selle lähedal kaheksatoaline külalistemaja. Sadamast väljuvad ka tellimusreisid ja ekskursioonid Osmussaarele. Plaanilistest väljumistest loe lähemalt lehelt plaanilised reisid Osmussaarele.
Noarootsi vald ja rootsikeelsed nimed
Noarootsi vald (rootsi keeles Nuckö kommun) oli omavalitsus Lääne maakonnas, mis 2017. aastal ühines Kullamaa, Lääne-Nigula, Martna ja Nõva vallaga ning Nissi valla Rehemäe külaga Lääne-Nigula vallaks. 1991. aastal nimetati Pürksi külanõukogu ümber Noarootsi külanõukoguks, millest hiljem sai vald.
Vallas oli 23 küla, millest paljudel on rootsikeelne rööpnimi: näiteks Aulepa (Dirslätt), Dirhami (Derhamn), Einbi (Enby), Hara (Harga), Pürksi (Birkas), Riguldi (Rickul), Rooslepa (Roslep), Spithami (Spithamn) ja Osmussaare (Odensholm). Valla territooriumile jäävad ka endised külad nagu Haversi, Norrby ja Söderby.
Rannarootslased
Rannarootslased ehk eestirootslased elasid Eestis keskajast kuni 1944. aastani ja kõnelesid eestirootsi murret. Nende asustusalad, oma kõnepruugis Aiboland, paiknesid peamiselt loode- ja läänerannikul ning saartel. Kuni 20. sajandi alguseni olid täiesti rootsikeelsed Ruhnu, Vormsi, Osmussaar ja Pakri saared, Noarootsi poolsaarel oli aga tekkinud rootsi-eesti segaasustus.
Aastatel 1710–1711 tabas Lääne-Eestit katk, mille järel paljud rootsi külad surid välja ja mandril algas rootsikeelsete alade eestistumine. 1934. aasta rahvaloenduse andmeil elas Eestis 7641 rootslast, neist 5180 Läänemaa valdades. 1933. aasta suvel toimus Haapsalus esimene eestirootslaste laulupidu. Enamik rannarootslasi lahkus Rootsi aastatel 1943–1944; tänapäeval elab Eestis hinnanguliselt 200–500 eestirootslast või nende järeltulijat.
Noarootsi kirik
Noarootsi Püha Katariina kirik asub Hosby külas ning oli arvatavasti olemas juba 13.–14. sajandil. Liivi sõjas tugevalt kannatada saanud kirik taastati 17. sajandil, millest pärineb ka torn. Kirikul oli kolm 17. sajandil rajatud kabelit – Sutlepa, Rooslepa ja Osmussaare kabel. Kantsli valmistas Elert Thiele 1656. aastal ning ristimisvaagen pärineb aastast 1528. Kirikuaias on vanad rõngasristid ja 1935. aastal püstitatud, nõukogude ajal hävitatud ning 1990. aastal taastatud Vabadussõja mälestussammas.
Rooslepa kabel
Dirhami naaberkülas Rooslepas valmis 1834. aastal kivist kabel, mis lagunes pärast Teist maailmasõda. Varasem 17. sajandi puukabel viidi Sutlepa kalmistule ja 1970. aastal Eesti Vabaõhumuuseumisse. Kabeli taastamiseks hakati raha koguma 1997. aastal ja taastatud kabel õnnistati sisse 2007. aastal. Kellatorni tipus on tuulelipp, mis kujutab lahtise suuga vaala.
Kalmistud ja tuulepargid
Endise Noarootsi valla alal asuvad Noarootsi kirik, Rooslepa kabel, Sutlepa kabeli ase ja Osmussaare kabeli varemed. Kalmistuid on viis: tegutsevad Noarootsi, Sutlepa ja Rooslepa kalmistu ning ajaloolised Hosby vana kalmistu ja Osmussaare kalmistu. Valla alal asus ka kaks tuuleparki – kolmes külas kokku 16 tuulikuga Aulepa tuulepark ja 3 tuulikuga Vanaküla tuulepark.
Rootslaste õigused Eesti Vabariigis
Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses 1920. aastal kindlustati rootslastele ja teistele vähemusrahvustele emakeele õpetus ning lubati piirkondades, kus rootslased olid enamuses, kasutada asjaajamises ka rootsi keelt. 1925. aastal said Eesti rootslased kultuuromavalitsuse õiguse, kuid ei kasutanud seda, sest kompaktne asustus võimaldas lahendada küsimusi kohaliku omavalitsuse tasandil. 2007. aastal loodi Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus ja alates 2009. aastast ilmub kakskeelne ajakiri Eestirootslane. Tänapäeval kehtivad endistes rannarootsi piirkondades nii eesti- kui ka rootsikeelsed kohanimed, näiteks Noarootsi poolsaar on rootsi keeles Nuckö ja Vormsi Ormsö.