Evan ArmstrongLoodushuvilistele
Loodushuvilised käivad Osmussaare ainulaadset taimestikku ja geoloogilist ehitust uurimas. Soontaimedest on Osmussaarel kirjeldatud 607 taksonit. Huvitavamaks peetakse taani merisalatit. Saarelt on kogutud ja kirjeldatud 127 seeneliiki, neist 23 on esmaleiud Eestis. Samblaflooras on kirjas 129 liiki, neist 5 on Eesti punases raamatus.
Peamised geoloogilised vaatamisväärsused on pankrannik (kohati 6 meetri kõrgune), rannavallid ja bretšarahnud. Viimased on pärit 540 miljoni aasta eest tekkinud Neugrundi kraatrist, mis asub saarest 7 km kirdes ja on sukeldujate üks lemmikpaiku. Bretšarahnudest on suurim Läänesadama lähedal rannikumeres asuv Skarvan.
Saare kerkides on vallide vahele jäänud madalaid merest eraldunud veekogusid. Sääraseid praegu mageveelisi järvi on kümmekond, mõned neist jäävad ajuti kuivaks. Aja jooksul on osa järvi mätastunud, roostunud, muutunud soodeks ja niitudeks, rannal aga tekivad asemele uued veekogud. Osmussaare looduse mitmekesisus võlub asjatundjaid igast ilmakaarest.
Ajaloo huvilistele
Ajaloo huvilistele jätkub Osmussaarel küllaga tegevust – viikingit ajastust Punaarmeeni välja. Esimesed kindlad teated saare asustamisest pärinevad 14. sajandist. Hiljem, pärast sõdu ja katkuaegu on Osmussaart korduvalt taasasustanud rootslased nii Rootsist, Soomest kui ka Eesti rannikualadelt ja saartelt.
Rootslastele pakuvad huvi esivanemate elupaigad ja surnuaed. Väga huvitav on Osmussaare militaarne ajalugu. Suuremateks ehitisteks sai kahe suurekaliibrilise (80 mm) kaugelaskekahuri ja nendega seotud juhtimiskeskuse kompleks, mille tegevust koordineeriti Hankost. Paesse rajati kaks umbes 10-12 meetri sügavust ja 7,5-meetrise läbimõõduga vertikaalðahti pikkade horisontaalkäikude ja sundventilatsioonitornidega. Kogu kompleks oli ehitatud tolleaegse tehnika parimate võimaluste kohaselt. Praegugi on näha purunenud vintside, reduktorite, elektriseadmete ja suruõhuseadmete jäänuseid. Käikudes olid meeskonna eluruumid, kus on säilinud narid lihtsõduritele ja asemed ohvitseridele. Lisaks kujundati kaitsekraavide ja väiksemate laskepesade võrgustik, mis kattis kogu saart. Nii pisikestele poisipõnnidele kui nende isadele meeldib end vaikimisi sõduriteks muundada ja roostest puretud kauglaskekahuritel vägesid juhtida.
Linnuvaatlejatele
Linnuvaatlejad käivad Osmussaarel tavaliselt kevadeti ja sügiseti, tullakse kaheks päevaks, et jälgida linde nii hommikul, päeval kui ka õhtul. Saar asub lindude ida-atlandi rändeteel, kust kaudu siirdub Arktikasse pesitsusaladele ja sealt tagasi Aafrika poole miljoneid rändlinde.
Arvukamad rändlinnud on järve- ja punakurk-kaurid, valgepõsk- ja mustlagled, aulid ning must- ja tõmmuvaerad. Soodsamatel rändepäevadel 10-30 maini võib rändurite koguarv küündida miljonini. Sügisrände kõrgperiood on septembris- oktoobris. 2002. aasta andmetel oli lindude nimekirjas 178 liiki, neist pesitsejaid 96. Osmussaar on linnuvaatlejate meelispaik
Sukeldujatele
Sukeldujatele on kõige huvitavam Osmussaarest kirdes asuv Neugrundi meteoriidikraater, mis on Eesti vetes ainulaadne, mille väärilist annab otsida. Rippuvad kaljuseinad sööstavad otse päikesevalgusest mustavasse sügavikku, lõhed millel pole lõppu ega algust. Ka Osmussaare rannavetes on palju laevavrakke nii maailmasõja aegadest kui ka puidust purjekaid.
Kõigil, kellel veel sukeldumis kogemus puudub, on võimalik proovida sukeldumist Osmussaare kaldalt. Soovijatel palume sellest koos reisi broneerimisega teada anda.
Lisainfot leiate meie partneri Eesti Sukeldujate Klubi kodulehelt: www.sukeldujad.ee
