Evan ArmstrongAjaloo huvilistele jätkub Osmussaarel küllaga tegevust – viikingit ajastust Punaarmeeni välja. Esimesed kindlad teated saare asustamisest pärinevad 14. sajandist. Hiljem, pärast sõdu ja katkuaegu on Osmussaart korduvalt taasasustanud rootslased nii Rootsist, Soomest kui ka Eesti rannikualadelt ja saartelt.
Rootslastele pakuvad huvi esivanemate elupaigad ja surnuaed. Väga huvitav on Osmussaare militaarne ajalugu. Suuremateks ehitisteks sai kahe suurekaliibrilise (80 mm) kaugelaskekahuri ja nendega seotud juhtimiskeskuse kompleks, mille tegevust koordineeriti Hankost. Paesse rajati kaks umbes 10-12 meetri sügavust ja 7,5-meetrise läbimõõduga vertikaalðahti pikkade horisontaalkäikude ja sundventilatsioonitornidega. Kogu kompleks oli ehitatud tolleaegse tehnika parimate võimaluste kohaselt. Praegugi on näha purunenud vintside, reduktorite, elektriseadmete ja suruõhuseadmete jäänuseid. Käikudes olid meeskonna eluruumid, kus on säilinud narid lihtsõduritele ja asemed ohvitseridele. Lisaks kujundati kaitsekraavide ja väiksemate laskepesade võrgustik, mis kattis kogu saart. Nii pisikestele poisipõnnidele kui nende isadele meeldib end vaikimisi sõduriteks muundada ja roostest puretud kauglaskekahuritel vägesid juhtida.
[imageflow id=1]
Bieni küla
Enne viimaste rootslaste lahkumist 1944. aastal oli Osmussaarel üksainus seitsme taluga küla Bien. Talud kandsid nimesid Nibondas, Ärkorsa, Marks, Brusa, Graisa, Nigorsa ja Stavasa. Kokku oli külas umbes 40 hoonet; tänaseks on säilinud vaid Marksi talu rehealune ja Erkase talu laut. Bieni talupojad lähtusid elukorralduses 1650. aastal Rootsi kuninganna Kristiina antud vabakirjast. Enne 1710.–1711. aasta suurt katku oli saarel tõenäoliselt rohkem talusid; kadunud talude nimedeks on peetud Petes, Krupes ja Hintas.
Kabel ja kalmistu
1766. aastal pühitseti sisse lubjakivist Osmussaare kabel, mis asub maakerke tõttu tänapäeval sadamast poolteist kilomeetrit põhja pool. Kabeli kõrval on Osmussaare kalmistu. Kabel renoveeriti osaliselt 2009. aastal. Aasta enne kivikabeli rajamist püstitati esialgsel kujul ka Osmussaare tuletorn.
Rannarootslased
Kuni 20. sajandi alguseni olid täiesti rootsikeelsed alad Ruhnu, Vormsi, Osmussaar ja Pakri saared. 12. juunil 1940 evakueeriti Osmussaare elanikud esimest korda ja suurem osa asustati ümber Vormsile. Alates 2001. aastast on saarel taas püsielanikud, kes kasvatavad lambaid ja mägiveiseid.
