Ajaloo huvilistele jätkub Osmussaarel küllaga tegevust – viikingit ajastust Punaarmeeni välja. Esimesed kindlad teated saare asustamisest pärinevad 14. sajandist. Hiljem, pärast sõdu ja katkuaegu on Osmussaart korduvalt taasasustanud rootslased nii Rootsist, Soomest kui ka Eesti rannikualadelt ja saartelt.

Rootslastele pakuvad huvi esivanemate elupaigad ja surnuaed. Väga huvitav on Osmussaare militaarne ajalugu. Suuremateks ehitisteks sai kahe suurekaliibrilise (80 mm) kaugelaskekahuri ja nendega seotud juhtimiskeskuse kompleks, mille tegevust koordineeriti Hankost. Paesse rajati kaks umbes 10-12 meetri sügavust ja 7,5-meetrise läbimõõduga vertikaalðahti pikkade horisontaalkäikude ja sundventilatsioonitornidega. Kogu kompleks oli ehitatud tolleaegse tehnika parimate võimaluste kohaselt. Praegugi on näha purunenud vintside, reduktorite, elektriseadmete ja suruõhuseadmete jäänuseid. Käikudes olid meeskonna eluruumid, kus on säilinud narid lihtsõduritele ja asemed ohvitseridele. Lisaks kujundati kaitsekraavide ja väiksemate laskepesade võrgustik, mis kattis kogu saart. Nii pisikestele poisipõnnidele kui nende isadele meeldib end vaikimisi sõduriteks muundada ja roostest puretud kauglaskekahuritel vägesid juhtida.

[imageflow id=1]

Sulle võiks ka meeldida