Ajaloo huvilistele jätkub Osmussaarel küllaga tegevust – viikingit ajastust Punaarmeeni välja. Esimesed kindlad teated saare asustamisest pärinevad 14. sajandist. Hiljem, pärast sõdu ja katkuaegu on Osmussaart korduvalt taasasustanud rootslased nii Rootsist, Soomest kui ka Eesti rannikualadelt ja saartelt. Rootslastele pakuvad huvi esivanemate elupaigad ja surnuaed. Väga huvitav on Osmussaare militaarne ajalugu. Suuremateks ehitisteks sai kahe …
Ajalugu
Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm lubab oletada, et see saar sai peatuspaigana tuntuks juba viikingiajal ning kõige sagedamini seostatakse tema nime Põhjala jumala Odiniga, kelle tegutsemisest saarel on mitmeid legende. Eestikeelne nimi Osmussaar võiks siiski olla lühenenud pikemast Otsmaasaarest ehk saarest maa otsas, sest moodustab ju saar seljandikuna meres Põõsaspea (Spithami) poolsaare jätku (Russwurm,1855). Sarnane tuletus …
Militaarne saar
Osmusaare minevik oli 1940. aastani rahumeelne: arvestades tema asendit Soome lahe suudmes, pöörati saarele isegi üllatavalt vähe tähelepanu. Seda kuni 1940. aasta 12. juunini, kui kogu Osmussaare elanikkond evakueeriti ning vastavalt Eesti-Vene baaside lepingule asuti siia rajama kindlustatud mereväebaasi. Suuremateks ehitisteks sai kahe suurekaliibrilise kauglaskekahuri ja nendega seotud juhtimiskeskuse kompleks, mille tegevust koordineeriti Hankost. Lisaks kujundati …