Kas Sa tead, mis on maapurjetamine või mismoodi näevad välja Osmussaare „krokodillid“? Tule ja avasta koos meiega! Päeva alustame meresõiduga Osmussaarele. Viikingite saarel võtame ette suure avastusretke ümber saare. Teise päeva hommikul on kõigil võimalus proovida põnevat maapurjetamist ja veeta vaba aega UusKalda puhkekülas mängides. I päev 10.00 väljumine Dirhami sadamast 11.00 saabumine Osmussaarele ja …
Loodushuvilistele
Loodushuvilised käivad Osmussaare ainulaadset taimestikku ja geoloogilist ehitust uurimas. Soontaimedest on Osmussaarel kirjeldatud 607 taksonit. Huvitavamaks peetakse taani merisalatit. Saarelt on kogutud ja kirjeldatud 127 seeneliiki, neist 23 on esmaleiud Eestis. Samblaflooras on kirjas 129 liiki, neist 5 on Eesti punases raamatus. Peamised geoloogilised vaatamisväärsused on pankrannik (kohati 6 meetri kõrgune), rannavallid ja bretšarahnud. Viimased …
Reis ümber Osmussaare maabumisega UusKalda spordi- ja puhkekülla
Dirhami sadamast saab alguse ca 8 km pikkune merereis väikelaevaga Arabella kauguses terendava Osmussaare poole. Osmussaare lõunasadamast suundume 4 – 5 tunnisele matkale ümber saare, mille käigus läbime nii looduse kui ajaloo poolest huvitavaid paiku, külastame miljonite aastate vanust Krokodillifarmi, otsime maailmas ainulaadseid ja teadlastele palju huvipakkunud neugrundbretšarahne ja loendame lambaid. Pärast pikka ja elamusterohket …
Ajalugu
Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm lubab oletada, et see saar sai peatuspaigana tuntuks juba viikingiajal ning kõige sagedamini seostatakse tema nime Põhjala jumala Odiniga, kelle tegutsemisest saarel on mitmeid legende. Eestikeelne nimi Osmussaar võiks siiski olla lühenenud pikemast Otsmaasaarest ehk saarest maa otsas, sest moodustab ju saar seljandikuna meres Põõsaspea (Spithami) poolsaare jätku (Russwurm,1855). Sarnane tuletus …
Geoloogia
Saar kerkib merest Ligemale 3000 aasta eest kerkis osa Põhja-Eesti panga klindipoolsaarest üle veepinna. Maatõusu kiirus on korduva mõõtmisega kindlaks tehtud, mis toimub kiirusega ligi 3 mm aastas. Vahetult pärast jääaega oli maatõus tunduvalt kiirem, kuid hiljem aeglustus ja muutub tulevikus veelgi aeglasemaks. Tänapäevaks on saar jõudnud kerkida kohati ligi 6 m üle merepinna. Rannaastangute …
Militaarne saar
Osmusaare minevik oli 1940. aastani rahumeelne: arvestades tema asendit Soome lahe suudmes, pöörati saarele isegi üllatavalt vähe tähelepanu. Seda kuni 1940. aasta 12. juunini, kui kogu Osmussaare elanikkond evakueeriti ning vastavalt Eesti-Vene baaside lepingule asuti siia rajama kindlustatud mereväebaasi. Suuremateks ehitisteks sai kahe suurekaliibrilise kauglaskekahuri ja nendega seotud juhtimiskeskuse kompleks, mille tegevust koordineeriti Hankost. Lisaks kujundati …
Taimestik
Elupaigatüüpidest esinevad Osmussaarel rannikulõukad, esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, alvarid, sinihelmikakooslused, liigirikkad madalsood ja vanad laialehised metsad. Kaitsealused taimed Haruldasi ja kaitsealuseid taimi kasvab Osmussaarel rohkesti. Lisaks II kategooriasse kuuluvale taani merisalatile kasvab siin 16 liiki käpalisi (Eestis on üldse 36 liiki), kes kõik on kaitse all, …
Neugrundi meteoriidikraater
Osmussaarest kirdesse jääva mereala põhjas asub Eesti teadaolevaist suurim, kuni 20 km läbimõõduga meteoriidikraater. 15-25 m sügavusel paljanduvad kolm ringahelikku. Neugrund on maailma vanadest kui ka merepõhjas asuvatest meteoriidikraatritest kõige paremini säilinud ja selle paljanduvad struktuurid asuvad ka tavasukeldujale kättesaadavas sügavuses. Osmussaare ümbruses on Eesti seismiselt aktiivseim piirkond, nii saart kui ka ümbritsevat merepõhja on …
Geograafia
Osmussaar on Läänemerest väljaulatuva Balti klindi jäänuksaar, mis kerkis merest umbes kolm tuhat aastat tagasi. Saare pindala on 483 ha, pikkus 4,6 ja laius 1,3 km, rannajoone pikkus on 14 km ja suurim kõrgus merepinnast 8,2 m. Osmussaar kuulus administratiivselt kuni 2017. aastani Noarootsi valda ja lähim sadam mandril on Dirhami sadam, kaugus u 8 …
Linnustik
Osmussaarel on viimase 30 aasta vältel nähtud-kuuldud 178 linnuliiki. Iga aastaga see nimekiri täieneb, sest linnuretked on seni olnud põhiliselt juhuslikku laadi. Lisandunud on enamasti meil vähese arvukusega või haruldased linnud. Osmussaar asetseb otse ida-atlandi rändeteel, mis ühendab pesitsusalasid kaugel Põhja-Jäämere ääres (kuni Taimõrini) talvitumisaladega, mis jäävad valdavalt Lääne-Euroopasse, paljudel liikidel ka Aafrikasse. Mitmete veelindude …